3. nädal
Tere-tere!
Kolmas nädal algas ikka esmaspäeva hommikul kell 8 poola keele tunniga. Ülejäänud päeva olin oma toas ja magasin, sest nädalavahetusel jäin veidi haigeks ning ei tundnud ennast hästi.
Teisipäeval pidi jälle hommikul kell 8 kooli minema, õnneks toimus tund majas 94, mis on kohe ühiselamu kõrval. Esimene tund oli Leadership. Õppejõud rääkis väga head inglise keelt ja rääkis teemast väga huvitavalt ja suutis luua klassis diskussiooni. Järgmine tund oli Project Management, mis oli minu jaoks natuke igav. Selles tunnis peame kursuse lõpus tegelema ise ühe projektiga. Ning peale seda oli ka kolmas tund, Decision Making Process. Teema oli huvitav ning selline, mis ilmselt igas valdkonnas kasuks tuleb. Tunnid lõppesid teisipäeval alles kell 14.45. Peale seda läksin kesklinna. Käisin ühes vintage second hand'is ning läksin esimest korda Centrumis asuvasse Zlote Tarasy kaubanduskeskusesse, sest vajasin uusi jalanõusid. See kaubanduskeskus on ikka väga suur ja kõike ei suutnudki läbi käia. Jalanõusid ei leidnud aga sain endale väga head bootcut teksad.
Kolmapäeval oli hommikul Poola keel ning peale seda Sociology. Sociology õppejõud on väga tore ja sõbralik. Samuti on teemad väga huvitavad ning analüüsisime ka mõningaid eksperimente. Tund pidi lõppema kell 3, aga saime natuke varem ära. Läksin seejärel umbes tunnikeseks jõusaali. Õhtul leidsin ühe kontserdi, mis mulle huvi pakkus. Bänd oli Wild Nothing, nimi oli veidi tuttav aga kuulanud neid ei olnud, kuid otsustasin ikkagi minna. Koht oli üli mõnus ja kontsert oli super, super tore.
Neljapäeval toimuma pidanud Terrorism'i tund jäi ära, sest õppejõud oli kuskil teises riigis konverentsil. Õhtupoole saime aga meili, et meil oli Project Management'i tund, aga seda polnud tunniplaanis ja me keegi ei teadnud sellest midagi. Õppejõud saatis hunniku materjale, mis me peame nüüd ise läbi töötama.
Reedel oli tunniplaani järgi meil tunnid 8-st hommikul kuni kella 18-ni õhtul. Ja järjest! Hommikul oli poola keel, milles toimus test, aga kui tunnis oled käinud ja koguaeg kaasa töötanud, siis oli see väga lihtne. Peale seda oli Physical Education. Läksime sinna ja meie õpetajat ei olnud seal, oli hoopis grupp poola õpilasi. Ootasime ja ootasime ja siis see teine õpetaja läks meie õpetajat otsima, aga teda ei olnud, seega saadeti meid koju või kui tahtsime, võisime jõusaali kasutada. Ma olin väga õnnetu, sest ma olin seda tundi terve eelmise nädala oodanud. Eelmine kord ütles õpetaja, et neil on veel saalihoki keppe ja palle ning lubas see nädal saalihokit mängida. Ma väga ootasin, et ma saaks lõpuks ometi natuke saalihokit jälle mängida ja nüüd hoopis jäi tund ära. Poola õpilased hakkasid jalgpalli mängima ja mõtlesime kahe itaallasega, et äkki me võime ka liituda. Õpetaja oli nõus, aga kui ta meid tiimidesse jagas, jättis ta minu vahele ja kui ma küsisin, et kus tiimis ma olen, siis ütles ta et mina ei saa mängida, sest ma olen tüdruk!!! Tundsin ennast veidi diskrimineerituna ja läksin üksi jõusaali saalihokit harjutama.
Peale seda tundi oli meil ainult 15 min aega järgmise tunni alguseni, mis pidi kestma siis kella 18-ni. Tunni nimi on Psychological Aspects of Organisational Behaviour. Õppejõud ei olnud tegelikult War Studies University'st, vaid ta on psühholoogia õppejõud University of Warsaw'is, ning siin õpetab ainult meid ja mõningaid PhD tudengeid. Psühholoogia on iseenesest juba väga huvitav, aga ta oskas sellest ka väga hästi rääkida. Ning ta sai aru, et me olime väga väsinud ja lõpetas tunni juba veidi peale 15 ära.
Õhtul toimus kesklinnas üks kontsert, kus esines AIRWAYS ja üks teine bänd Deaf Havana, mida ma ei tea. Olin väga excited aga tund aega enne kontserdi algust postitati eventi, et Airways ei esine, sest üks bändi liikmetest jäi haigeks. Olin juba teist korda päevas pettumuse osaliseks saanud.
Õhtul läksime koos teiste Erasmuse inimestega linna. Otsisime baari, kuhu maha istuda ja mõned õlled võtta, aga meie grupp oli liiga suur, seega moodustusid kaks gruppi ning me läksime baari nimega Index, kus oli mõnusalt ruumi ja muusika polnud liiga kõvasti, niiet sai omavahel normaalselt rääkida. Mina tahtsin minna ühele peole, mille eventi ma Facebookis nägin, aga teised ütlesid, et see koht, kus see pidu toimub- Praga district, on "dangerous and trashy district" ja ma ei tohiks sinna minna. Ma ei tahtnud seda uskuda, sest ma olin kuulnud hoopis, et see on väga lahe koht Varssavis. Aga ma otsustasin ikkagi minna, sest peo nimi oli Back to the 90s ja ma väga tahtsin 90ndate muusika järgi tantsida. Teised jäid baari edasi. Koha nimi oli Hydrozagadka. Sinna jõudes oli mul väga hea meel, et läksin, sest see koht on tõesti väga-väga lahe. Polnud üldse selline, nagu mulle räägiti. See on pigem selline artsy ja hipsterlik district. Igal pool on streetart'i ja inimesed nägid kõik väga lahedad välja. Meenutab natuke Aparaaditehast ja Telliskivi. Ning muusika sellel peol oli väga hea ja sain palju tantsida.
Kolmas nädal algas ikka esmaspäeva hommikul kell 8 poola keele tunniga. Ülejäänud päeva olin oma toas ja magasin, sest nädalavahetusel jäin veidi haigeks ning ei tundnud ennast hästi.
Teisipäeval pidi jälle hommikul kell 8 kooli minema, õnneks toimus tund majas 94, mis on kohe ühiselamu kõrval. Esimene tund oli Leadership. Õppejõud rääkis väga head inglise keelt ja rääkis teemast väga huvitavalt ja suutis luua klassis diskussiooni. Järgmine tund oli Project Management, mis oli minu jaoks natuke igav. Selles tunnis peame kursuse lõpus tegelema ise ühe projektiga. Ning peale seda oli ka kolmas tund, Decision Making Process. Teema oli huvitav ning selline, mis ilmselt igas valdkonnas kasuks tuleb. Tunnid lõppesid teisipäeval alles kell 14.45. Peale seda läksin kesklinna. Käisin ühes vintage second hand'is ning läksin esimest korda Centrumis asuvasse Zlote Tarasy kaubanduskeskusesse, sest vajasin uusi jalanõusid. See kaubanduskeskus on ikka väga suur ja kõike ei suutnudki läbi käia. Jalanõusid ei leidnud aga sain endale väga head bootcut teksad.
Zlote Tarasy kaubanduskeskus
Kolmapäeval oli hommikul Poola keel ning peale seda Sociology. Sociology õppejõud on väga tore ja sõbralik. Samuti on teemad väga huvitavad ning analüüsisime ka mõningaid eksperimente. Tund pidi lõppema kell 3, aga saime natuke varem ära. Läksin seejärel umbes tunnikeseks jõusaali. Õhtul leidsin ühe kontserdi, mis mulle huvi pakkus. Bänd oli Wild Nothing, nimi oli veidi tuttav aga kuulanud neid ei olnud, kuid otsustasin ikkagi minna. Koht oli üli mõnus ja kontsert oli super, super tore.
Wild Nothing
Reedel oli tunniplaani järgi meil tunnid 8-st hommikul kuni kella 18-ni õhtul. Ja järjest! Hommikul oli poola keel, milles toimus test, aga kui tunnis oled käinud ja koguaeg kaasa töötanud, siis oli see väga lihtne. Peale seda oli Physical Education. Läksime sinna ja meie õpetajat ei olnud seal, oli hoopis grupp poola õpilasi. Ootasime ja ootasime ja siis see teine õpetaja läks meie õpetajat otsima, aga teda ei olnud, seega saadeti meid koju või kui tahtsime, võisime jõusaali kasutada. Ma olin väga õnnetu, sest ma olin seda tundi terve eelmise nädala oodanud. Eelmine kord ütles õpetaja, et neil on veel saalihoki keppe ja palle ning lubas see nädal saalihokit mängida. Ma väga ootasin, et ma saaks lõpuks ometi natuke saalihokit jälle mängida ja nüüd hoopis jäi tund ära. Poola õpilased hakkasid jalgpalli mängima ja mõtlesime kahe itaallasega, et äkki me võime ka liituda. Õpetaja oli nõus, aga kui ta meid tiimidesse jagas, jättis ta minu vahele ja kui ma küsisin, et kus tiimis ma olen, siis ütles ta et mina ei saa mängida, sest ma olen tüdruk!!! Tundsin ennast veidi diskrimineerituna ja läksin üksi jõusaali saalihokit harjutama.
Peale seda tundi oli meil ainult 15 min aega järgmise tunni alguseni, mis pidi kestma siis kella 18-ni. Tunni nimi on Psychological Aspects of Organisational Behaviour. Õppejõud ei olnud tegelikult War Studies University'st, vaid ta on psühholoogia õppejõud University of Warsaw'is, ning siin õpetab ainult meid ja mõningaid PhD tudengeid. Psühholoogia on iseenesest juba väga huvitav, aga ta oskas sellest ka väga hästi rääkida. Ning ta sai aru, et me olime väga väsinud ja lõpetas tunni juba veidi peale 15 ära.
Õhtul toimus kesklinnas üks kontsert, kus esines AIRWAYS ja üks teine bänd Deaf Havana, mida ma ei tea. Olin väga excited aga tund aega enne kontserdi algust postitati eventi, et Airways ei esine, sest üks bändi liikmetest jäi haigeks. Olin juba teist korda päevas pettumuse osaliseks saanud.
Õhtul läksime koos teiste Erasmuse inimestega linna. Otsisime baari, kuhu maha istuda ja mõned õlled võtta, aga meie grupp oli liiga suur, seega moodustusid kaks gruppi ning me läksime baari nimega Index, kus oli mõnusalt ruumi ja muusika polnud liiga kõvasti, niiet sai omavahel normaalselt rääkida. Mina tahtsin minna ühele peole, mille eventi ma Facebookis nägin, aga teised ütlesid, et see koht, kus see pidu toimub- Praga district, on "dangerous and trashy district" ja ma ei tohiks sinna minna. Ma ei tahtnud seda uskuda, sest ma olin kuulnud hoopis, et see on väga lahe koht Varssavis. Aga ma otsustasin ikkagi minna, sest peo nimi oli Back to the 90s ja ma väga tahtsin 90ndate muusika järgi tantsida. Teised jäid baari edasi. Koha nimi oli Hydrozagadka. Sinna jõudes oli mul väga hea meel, et läksin, sest see koht on tõesti väga-väga lahe. Polnud üldse selline, nagu mulle räägiti. See on pigem selline artsy ja hipsterlik district. Igal pool on streetart'i ja inimesed nägid kõik väga lahedad välja. Meenutab natuke Aparaaditehast ja Telliskivi. Ning muusika sellel peol oli väga hea ja sain palju tantsida.
Hydrozagadka Praga's
Pühapäeval pidime hommikul varakult tõusma, sest läksime koos Erasmuse grupiga jooksma üritusele, mille nimi on Tropem Wilczym ja mis on pühendatud sõduritele. Meie jooksudistantsiks oli 5 km. Aga selleks pidime dormitory'st juba kell 7:30 lahkuma ning kohale jõudsime alles poolteist tundi hiljem, sest pidime minema bussiga, siis rongiga, siis metrooga ja veel ühe bussiga. Hommikul oli natuke külm aga kui jooksma hakkasime, hakkas soojem. 5 km oli täitsa paras, oli väsitav aga mitte võimatu distants. Peale jooksu läksime tagasi ühiselamusse, jällegi ühistrantspordiga ja poolteist tundi. Ugh... kõik on siin nii kaugel...
Flora ja Szidi'ga stardis
Siis oli meil ainult tund aega, et puhata ja riided vahetada, sest 14:45 ootas meid juba meile tellitud buss. Meile oli samal päeval planeeritud külastus Poola folktantsu etendusele. Bussiga sõitsime umbes 45 min. Etendus toimus kohas mille nimi on Kalejdoskop Barw Polski ja tantsurühma nimi on "Mazowsze". Nad tantsisid ikka väga profesionaalsel tasemel ja need tõsted, mis nad sooritasid, olid vapustavad. Ühes tantsus oli isegi üks tõste nii, et tüdruk tõstis poisi ülesse! Etendus kestis kaks tundi. Tagasiside kõigilt oli super positiivne. Kõik olid vaimustuses ja ütlesid, et neile väga meeldis. Õnneks tõi sama buss meid ka tagasi ühikasse ja ei pidanud ühistrantspordiga loksuma.
"Mazowsze" (pilt Google'st, sest pildistada ei tohtinud)
Ühiselamusse jõudes kogunesime kõik common room'i 138, sest 3.märts on Bulgaaria iseseisvuspäev ja kuna meil on siin palju bulgaarlasi, siis tegid nad selleks puhuks süüa ja pakkusid veini. Oli väga tore kõik koos olla ja head veini ja sööki nautida. Tore lõpp väga tegusale ja pikale päevale.
Ühine koosviibimine Bulgaaria iseseisvuspäeva puhul
Oli üldse väga tegemist täis nädal ja nagu ikka uus postitus uuest nädalast. Bai!
Comments
Post a Comment