10. nädal: Easter Holiday ja Slovakkia
Hei-Hei!
Esmaspäeva hommikul poola keele tunnis pidime õppisima juurde uusi asju aga miskipärast oli kõik väga naljakas ja lõpuks rääkisime õpetajaga lihtsalt muudest suvalistest asjadest. Ma pidin tunnist kell 10 ära minema, sest ma pidin minema jooksma. Toimus meie koolis korraldatud jooksuüritus, kus olime viieses tiimis ja pidime jooksma 100 min järjest. Meie tiimis oli lisaks mulle Marius, Alberto, Marius ja Marlena, kes on üks meie Erasmuse koordinaatoritest. Jooks toimus War Studies University 100nda aastapäeva puhul. Õnneks ei pidanud ma üks järjest 100 min jooksma, sest tegemist oli teatejooksuga ja saime vahetusi teha, aga kokku oma tiimiga pidime selle aja läbima. Võitjaid seal ei olnud, see oli rohkem for fun. Hiljem saime ka süüa.
Tulin tagasi ühikasse, käisin pesus ja siis läksime Nagy'ga lähedalasuvasse jäätisekohta sööma, sest ilm oli soe ja päike paistis. Maitseid oli palju ja jäätis seal oli väga hea. Peale seda tegin poetiiru, sest mu külmkapp oli täiesti tühi ja mul polnud enam midagi süüa.
Teisipäeval oli pikk koolipäev. Algas kell 8 Leadership'ga. Siis oli Project Management, kus meisterdasime ühe ülesande ajal pabermütsikesi, peale seda uuesti Leadership. Õpetaja jäi viimasesse tundi 30 min hiljaks aga me ootasime ikkagi ära. Siis tagasi ühikasse ja tegin nap'i, sest ilm oli vihmane ja sellepärast väga energiat midagi muud teha ei olnud.
Kolmapäeval oli selle nädala viimane koolipäev, sest algas Easter Holiday, mis kestab kaks nädalat. Poola keele tunni esimes poole õppisime uusi sõnasid. Teises pooles ühines meiega teine grupp ja meie õpetajad rääkisid meile Easter'i tähistamisest Poolas. Samuti pakkusid nad meile kooki ja keeksi, mida pühade ajal süüakse. Mängisime Kahooti ja üldse oli tund väga lõbus. Easter'ist Poolast siis niipalju, et see kestab mitu päeva. Enamus poolakatest on usklikud ning seetõttu on see püha neile väga oluline ja peaaegu kõik käivad kirikus. Peale poola keelt oli meil tund Sociology aga see oli meie viimane tund seega kestis see ainult 45 min. Võtsime kursuse kokku, andsime tagasisidet ja rääkisime niisama muudest asjadest. Õpetaja tõi meile kõigile ka paki küpsiseid, sest olime olnud väga hea grupp, kellega koos töötada.
Kuna tunnid olid sellega läbi ja kell oli alles 11, siis kutsusin Nagi kaasa second hand'i ringi vaatama. Käisime akadeemiale lähedal asuvates kolmes kaltsukas. Tagasi ühikasse jõudes oli kell 14, võtsin oma teki ja läksin õue pooleks tunniks ilma nautima, oli super soe ja päikseline. Siis panin selga trenniriided ja läksin spordisaali. Pidime kokku saama seal kell 16, et koos jalgpalli mängida, aga ma läksin varem, et veidi saalihokit harjutada. Kella neljast mängisime spordihalli kõrval oleval jalkaplatsil jalgpalli. Seekord oli meid natuke rohkem, 12 mängijat. Ma küll jalgpalli mängida ei oska aga läksin lihtsalt, et mitte toas istuda sellise hea ilmaga ja niikuinii oli see for fun. Mulle küll väga palli ei tahetud anda, sest ma ei oska mängida, aga paar korda sai ikka palli puudutatud ka. Aa ja kukkusin kuidagimoodi oma põlve ja käe veriseks. Siis läksime koos ühikasse tagasi, istusime türklaste toas veidi aega ja siis kutsus Nagi mind kaasa parki jooksma. Ma väga väsinud ei olnud seega läksin. kõndisime veel natuke Rembertow'is ringi ja siis oli kell juba 20 saanud. Vahetasime riided ja läksime toidupoodi, sest ma pidin Natalia'le Slovakkiasse minnes Soplica kaasa ostma. Ostsime poest ka jäätst ja jalutasime tagasi ühikasse. Oli väga tore ja teguderohke päev ja mulle väga meeldis, et ma veetsin aega õues, mitte ei istunud terve päev üksi oma toas.
Siis käisin pesus, sõin ja pakkisin asjad, sest järgmine hommik startisin juba Slovakkia poole. Otsustasin Easter Holiday ajal Slovakkiasse minna, sest tahan külastada Andy Warhol'i muuseumi, kuhu ma Slovakkias oldud aja jooksul ei jõudnud. Ja muidugi, et vanu sõpru näha.
Neljapäeva hommikul asusin teele Slovakkia poole. Läksin sinna bussiga, mis võttis kogu päeva, sõit kestab 9 tundi kui täpne olla. Jõudsin Košice'sse õhtul kell 21. Läksin otse oma vanasse dormitory, sest Natalia elab seal ja kuna ta on üksinda toas, siis sain seal ööbida. Natalia küll Košice's ei olnud, sest ta oli juba koju läinud, et pühade ettevalmistustega aidata. Sain kokku Wael'i ja Fares'ga ning läksime linna Jekyll & Hyde baari, kus kohtusin veel mõne vana erasmuslasega aga ka uute Erasmuse inimestega.
Reedel lõuna-paiku läksime Wael'ga linna sööma. Kartsime alguses, et kõik kohad võivad olla suletud, kuna on Easter Holiday. Aga vanalinnas olid restoranid avatud ja läksime ühte just avatud Ameerika Diner'sse. Oli soe ja päikseline ilm ning jalutasime lihtsalt vanalinnas ja pargis ringi. Pärast kodupoole minnes sõime veel jäätist. Ja oligi õhtu käes. Oli reede õhtu seega plaanisime ka peole minna aga meile öeldi vale bussiaeg ja järgmise bussiga oleks linna jõudnud peale kella 1 öösel, siis otsustasime ühikasse jääda ja PlayStation'i mängida.
Laupäeva hommikul käisin Fares'ga Optima kaubanduskeskuses midagi söömas. Peale seda olime veits ühikas ja kuna mul tekkis pannukate isu, siis pärastlõunal läksime kesklinna ühte pannkoogikohta. Võtsin enda asjad juba kaasa, sest kell 17 läksin rongile, et sõita Natalia kodulinna Medzilaborce'sse. Aega võttis umbes 2,5 tundi ja pidin ka ümber istuma, sest Linn, kus Natalia elab, asub kaugel Slovakkia kirdenurgas, väga lähedal Poola ja Ukraina piirile. Poola on sealt ainult 10 km. Rongijaaamas oli Natalia ja ta ema mul vastas. Läksime koju ja õhtul muud ei teinudki, läksime varakult magama, sest järgmine päev läksime Natalia vanaema juurde pühasid tähistama ja pidime hommikul varakult ärkama.
Pühapäeva hommikul ärkasime juba kell 6 ja sõitsime Natalia vanaema külasse, Nechvalova Polianka, mis asub Medzilaborce'st umbes 40 km kaugusel. Natalia ütleb, et see on nagu läheks maailma lõppu, sest see küla on täiesti viimane ja selle külaga lõppeb tee lihtsalt ära. Koht on väga ilus ja rahulik, Slovakkia mägede vahele ära peidetud. Vaade on super!
Et tutvuda teiste traditsioonidega, tähistasin seekordseid munadepühi Slovakkia traditsioonide järgi. Läksime kohe kirikusse ülestõusmispüha teenistusele, mis kestis kokku umbes 2 ja pool tundi. Ma muidu kirikus ei käi aga õnneks Natalia sosistas mulle, mida tegema peab. Slovakkias minnakse munadepüha ajal kirikusse korvikestega, mis on traditsioonilist toitu täis ja peale teenistust pühitseb preester need ära ja siis minnakse koju seda toitu sealt sööma. Läksime kõik koos koju ja hakkasime toitu ette valmistama ja lauda katma. Olime viiekesi, mina, Natalia ja Natalia ema, vanaema ja onu. Keegi peale Natalia inglise keelt ei rääkinud aga panin kokku oma teadmised slovakkia, vene ja poola keele oskustest ja suutsin isegi mõned sõnad ära tunda ja konteksti kokku panna. Sõin see päev väga-väga palju, kuna põhimõtteliselt sõime terve päev ja toiduportsionid on ka suured. Vahepeal käisime Nataliaga külas jalutamas ja ronisime ka veidi ülesmäge aga mitte tippu. Siis jälle sõime, kuigi kõht oli veel täis eelmisest söögikorrast. Ilm oli õnneks hea ja veetsime aega õues: punusime võilillepärgasid ja püüdsime kanu :D. Siis tuli ka Natalia onupoeg oma naisega ja sõime veel. Vanaema juures oli väga tore ja mind võeti väga soojalt vastu.
Umbes 20 ajal koristasime ja pesime nõud ja hakkasime Medzilaborce poole tagasi sõitma. Olime veidi väsinud aga läksime Natalia sõpradega välja. Nad näitasid mulle erinevaid baare, mis Medzilaborces on ja käisime läbi viiest baarist. Olin üllatunud, et seal neid nii palju oli, sest nii väikesest kohast ootasin max kaks baari või pubi. Järgmistel päevadel on plaanis Medzilaborce'ga tutvumine ja Andy Warhol'i muuseumi külastus!
Vabandan, et seekordne postitus nii hilja tuli, aga mul polnud arvuti Slovakkias kaasas ja vanaema juures internetiühendus ka niikuinii puudus. Järgmise nädala postitus on jälle õigel ajal. Tsauki!
Esmaspäeva hommikul poola keele tunnis pidime õppisima juurde uusi asju aga miskipärast oli kõik väga naljakas ja lõpuks rääkisime õpetajaga lihtsalt muudest suvalistest asjadest. Ma pidin tunnist kell 10 ära minema, sest ma pidin minema jooksma. Toimus meie koolis korraldatud jooksuüritus, kus olime viieses tiimis ja pidime jooksma 100 min järjest. Meie tiimis oli lisaks mulle Marius, Alberto, Marius ja Marlena, kes on üks meie Erasmuse koordinaatoritest. Jooks toimus War Studies University 100nda aastapäeva puhul. Õnneks ei pidanud ma üks järjest 100 min jooksma, sest tegemist oli teatejooksuga ja saime vahetusi teha, aga kokku oma tiimiga pidime selle aja läbima. Võitjaid seal ei olnud, see oli rohkem for fun. Hiljem saime ka süüa.
Tulin tagasi ühikasse, käisin pesus ja siis läksime Nagy'ga lähedalasuvasse jäätisekohta sööma, sest ilm oli soe ja päike paistis. Maitseid oli palju ja jäätis seal oli väga hea. Peale seda tegin poetiiru, sest mu külmkapp oli täiesti tühi ja mul polnud enam midagi süüa.
Meie jooksutiim
Teisipäeval oli pikk koolipäev. Algas kell 8 Leadership'ga. Siis oli Project Management, kus meisterdasime ühe ülesande ajal pabermütsikesi, peale seda uuesti Leadership. Õpetaja jäi viimasesse tundi 30 min hiljaks aga me ootasime ikkagi ära. Siis tagasi ühikasse ja tegin nap'i, sest ilm oli vihmane ja sellepärast väga energiat midagi muud teha ei olnud.
Ma olin Zielony kapelusz (Green hat)
Kuna tunnid olid sellega läbi ja kell oli alles 11, siis kutsusin Nagi kaasa second hand'i ringi vaatama. Käisime akadeemiale lähedal asuvates kolmes kaltsukas. Tagasi ühikasse jõudes oli kell 14, võtsin oma teki ja läksin õue pooleks tunniks ilma nautima, oli super soe ja päikseline. Siis panin selga trenniriided ja läksin spordisaali. Pidime kokku saama seal kell 16, et koos jalgpalli mängida, aga ma läksin varem, et veidi saalihokit harjutada. Kella neljast mängisime spordihalli kõrval oleval jalkaplatsil jalgpalli. Seekord oli meid natuke rohkem, 12 mängijat. Ma küll jalgpalli mängida ei oska aga läksin lihtsalt, et mitte toas istuda sellise hea ilmaga ja niikuinii oli see for fun. Mulle küll väga palli ei tahetud anda, sest ma ei oska mängida, aga paar korda sai ikka palli puudutatud ka. Aa ja kukkusin kuidagimoodi oma põlve ja käe veriseks. Siis läksime koos ühikasse tagasi, istusime türklaste toas veidi aega ja siis kutsus Nagi mind kaasa parki jooksma. Ma väga väsinud ei olnud seega läksin. kõndisime veel natuke Rembertow'is ringi ja siis oli kell juba 20 saanud. Vahetasime riided ja läksime toidupoodi, sest ma pidin Natalia'le Slovakkiasse minnes Soplica kaasa ostma. Ostsime poest ka jäätst ja jalutasime tagasi ühikasse. Oli väga tore ja teguderohke päev ja mulle väga meeldis, et ma veetsin aega õues, mitte ei istunud terve päev üksi oma toas.
Siis käisin pesus, sõin ja pakkisin asjad, sest järgmine hommik startisin juba Slovakkia poole. Otsustasin Easter Holiday ajal Slovakkiasse minna, sest tahan külastada Andy Warhol'i muuseumi, kuhu ma Slovakkias oldud aja jooksul ei jõudnud. Ja muidugi, et vanu sõpru näha.
Neljapäeva hommikul asusin teele Slovakkia poole. Läksin sinna bussiga, mis võttis kogu päeva, sõit kestab 9 tundi kui täpne olla. Jõudsin Košice'sse õhtul kell 21. Läksin otse oma vanasse dormitory, sest Natalia elab seal ja kuna ta on üksinda toas, siis sain seal ööbida. Natalia küll Košice's ei olnud, sest ta oli juba koju läinud, et pühade ettevalmistustega aidata. Sain kokku Wael'i ja Fares'ga ning läksime linna Jekyll & Hyde baari, kus kohtusin veel mõne vana erasmuslasega aga ka uute Erasmuse inimestega.
Reedel lõuna-paiku läksime Wael'ga linna sööma. Kartsime alguses, et kõik kohad võivad olla suletud, kuna on Easter Holiday. Aga vanalinnas olid restoranid avatud ja läksime ühte just avatud Ameerika Diner'sse. Oli soe ja päikseline ilm ning jalutasime lihtsalt vanalinnas ja pargis ringi. Pärast kodupoole minnes sõime veel jäätist. Ja oligi õhtu käes. Oli reede õhtu seega plaanisime ka peole minna aga meile öeldi vale bussiaeg ja järgmise bussiga oleks linna jõudnud peale kella 1 öösel, siis otsustasime ühikasse jääda ja PlayStation'i mängida.
Kevadine Košice peatänav
Laupäeva hommikul käisin Fares'ga Optima kaubanduskeskuses midagi söömas. Peale seda olime veits ühikas ja kuna mul tekkis pannukate isu, siis pärastlõunal läksime kesklinna ühte pannkoogikohta. Võtsin enda asjad juba kaasa, sest kell 17 läksin rongile, et sõita Natalia kodulinna Medzilaborce'sse. Aega võttis umbes 2,5 tundi ja pidin ka ümber istuma, sest Linn, kus Natalia elab, asub kaugel Slovakkia kirdenurgas, väga lähedal Poola ja Ukraina piirile. Poola on sealt ainult 10 km. Rongijaaamas oli Natalia ja ta ema mul vastas. Läksime koju ja õhtul muud ei teinudki, läksime varakult magama, sest järgmine päev läksime Natalia vanaema juurde pühasid tähistama ja pidime hommikul varakult ärkama.
Pühapäeva hommikul ärkasime juba kell 6 ja sõitsime Natalia vanaema külasse, Nechvalova Polianka, mis asub Medzilaborce'st umbes 40 km kaugusel. Natalia ütleb, et see on nagu läheks maailma lõppu, sest see küla on täiesti viimane ja selle külaga lõppeb tee lihtsalt ära. Koht on väga ilus ja rahulik, Slovakkia mägede vahele ära peidetud. Vaade on super!
Et tutvuda teiste traditsioonidega, tähistasin seekordseid munadepühi Slovakkia traditsioonide järgi. Läksime kohe kirikusse ülestõusmispüha teenistusele, mis kestis kokku umbes 2 ja pool tundi. Ma muidu kirikus ei käi aga õnneks Natalia sosistas mulle, mida tegema peab. Slovakkias minnakse munadepüha ajal kirikusse korvikestega, mis on traditsioonilist toitu täis ja peale teenistust pühitseb preester need ära ja siis minnakse koju seda toitu sealt sööma. Läksime kõik koos koju ja hakkasime toitu ette valmistama ja lauda katma. Olime viiekesi, mina, Natalia ja Natalia ema, vanaema ja onu. Keegi peale Natalia inglise keelt ei rääkinud aga panin kokku oma teadmised slovakkia, vene ja poola keele oskustest ja suutsin isegi mõned sõnad ära tunda ja konteksti kokku panna. Sõin see päev väga-väga palju, kuna põhimõtteliselt sõime terve päev ja toiduportsionid on ka suured. Vahepeal käisime Nataliaga külas jalutamas ja ronisime ka veidi ülesmäge aga mitte tippu. Siis jälle sõime, kuigi kõht oli veel täis eelmisest söögikorrast. Ilm oli õnneks hea ja veetsime aega õues: punusime võilillepärgasid ja püüdsime kanu :D. Siis tuli ka Natalia onupoeg oma naisega ja sõime veel. Vanaema juures oli väga tore ja mind võeti väga soojalt vastu.
Umbes 20 ajal koristasime ja pesime nõud ja hakkasime Medzilaborce poole tagasi sõitma. Olime veidi väsinud aga läksime Natalia sõpradega välja. Nad näitasid mulle erinevaid baare, mis Medzilaborces on ja käisime läbi viiest baarist. Olin üllatunud, et seal neid nii palju oli, sest nii väikesest kohast ootasin max kaks baari või pubi. Järgmistel päevadel on plaanis Medzilaborce'ga tutvumine ja Andy Warhol'i muuseumi külastus!
Vanaema küla
Kirik ja Munadepüha korv
Püüdsime kanu ja punusime pärgu
Vabandan, et seekordne postitus nii hilja tuli, aga mul polnud arvuti Slovakkias kaasas ja vanaema juures internetiühendus ka niikuinii puudus. Järgmise nädala postitus on jälle õigel ajal. Tsauki!
Comments
Post a Comment